Tartu linna päeva galakontsert
Kohtumise kuupäev: kolmapäev 29. juuni 2016
Kohtumispaik: Tartu raekoja plats
Kohtumise kellaaeg: 21.00
Kohtumise põhjus: Tartu linna päev
Kavas: Grieg, Kullerkupp, Talsi, Valgre, Verdi, Lehár, Strauss, di Capua, Kasar, Kikas, Voorand jt
Laval: bariton Simo Breede (Teater Vanemuine), sopran Kadri Kipper (RO Estonia), tenor Rasmus Kull (Teater Vanemuine), sopran Maria Listra, tenor Reigo Tamm (Teater Vanemuine) ja Tiit Kikas, Jarek Kasar, Curly Strings, Estonian Voices, Johan Randvere, Vilho Meier, Anu Sihv ning Tartu Ülikooli sümfooniaorkester ja dirigent Lauri Sirp
Kaastegevad: suvi, Tartu raekoja plats, päikeseloojang, tartlased, külalised
Tartu Ülikooli sümfooniaorkestri ja Lauri Sirbi kohta pikemalt siin.
Tartu linna päeva galakontserdi helirežissöör: Tanel Klesment
Kontserdi heli- ja valgustehniline teenindamine: Tõnu Karpov, ShowTech OÜ meeskond
Aitäh!
Täname: Teater Vanemuine, Vanemuise kontserdimaja, Tartu Ülikooli sümfooniaorkestri intendant Endrik Pikksaar, Triinu Arak, Virko Peebo, Aile Parmsoo, Sirje Tagel, Riho Leppoja, Tamme Gümnaasiumi 11. ME ja 10. TE klassi õpilased, Ade Piht, A&R Lavad OÜ, Kemmerling OÜ, G4S Eesti AS
Linnamuuseumi linna päeva kontserdil tulevad ettekandele teosed, mis on ühel või teisel moel Tartuga seotud. Osa neist on loonud Tartus elanud heliloojad, teised seostuvad Tartu ja selle ajalooga mingil kaudsemal moel.
Näiteks on üks oluline aeg Tartu ajaloos 13. sajand, mil kuuluti Vana-Liivimaa jõukamate piirkondade hulka ning siia rajati piiskopkonna keskus. Selle aja Euroopa kultuuris õitses rüütlilaul. Kontserdil on võimalus kuulata üht 13. sajandist pärit trubaduuri armastuslaulu seadet Cyrillus Kreegi sulest.
Samuti oli 19. sajand Tartule rikkaliku kultuurilise õitsengu periood, mil siin esinesid lisaks kohalikele muusikutele ka elitaarsed külalised Lääne-Euroopast. Seda ajajärku meenutatakse kontserdil ühe Schumanni miniatuuriga. Veel kõlab linnamuuseumis siinsamas 20. sajandi algul ehk eesti rahvusliku muusika kuldajal tegutsenud heliloojate Tubina ja Oja looming.
Tegemist on Kristjan Rudanosvki soolokontserdiga, ta ootab teid Tartu Linnamuuseumi saalis 29. juunil kell 14. Teda saadab klaveril Katrin Aller.
Kontsert on tasuta.
Kristjan Rudanovski lõpetas käesoleva aasta juunis Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli viiuli eriala Kadri Sepalaane ja viimasel semestril Kristel Eeroja-Põldoja klassis. Vaatamata oma noorusele on ta juba hulk aastaid tegutsenud aktiivselt nii klassikalise kui jazzmuusika valdkonnas. Nii on ta soleerinud Elleri sümfonieti ees, kui osalenud ka IDeeJazzil, Tartu ja Narva Jazz Club`is jm. Kristjani mängu iseloomustavad väga hea stiilitunnetus, põhjalik süvenemine detailidesse ja uute põnevate nüansside otsimine. Tänu muusika eri valdkonnis tegutsemise kogemusele on tema esitus värske ja huvitav.
Katrin Aller on algselt õppinud klaveri eriala, kuid jätkanud seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias hoopiski muusikateaduse ja kompositsiooni erialal. Ta on lühemat aega töötanud kontsertmeistrina Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi muusikaosakonnas ning õppejõuna Usuteaduse Instituudi kirikumuusikakoolis ja Tartu Ülikooli Õpetajate Seminaris. Tema põhitöö on Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooria eriala ning muusikateoreetiliste ja ajalooliste ainete õpetamine. Lisaks tegutseb ta dirigendi ja koormeistrina Tartu Pauluse koguduse kammerkoori juures.
TARTU ÜLIKOOLI SÜMFOONIAORKESTER (TÜSO)
Teise maailmasõja eelsesse aega ulatuva ajalooga orkester sündis oma praegusel kujul 2009. aastal. Taassünni eestvedajateks olid Tartu Ülikooli tollane rektor Alar Karis ja MTÜ Tartu Üliõpilasmaja juht Kulno Kungla.
Orkestri repertuaari kuulub nii klassikalist kui filmimuusikat ning spetsiaalselt TÜSO tarvis kirjutatud uudisloomingut. Kui üksikud professionaalsed muusikud, kes on enamasti pillirühmade kontsertmeistrid, välja arvata, on TÜSO harrastuskollektiiv. Proove tehakse esmaspäeviti Tartu Ülikooli aulas, kuhu toob rõõm koos musitseerimisest, aga ka peadirigendi muhe huumorimeel.
Orkester on viimastel aastatel esinenud keskmiselt kaheksa korda aastas, pooled esinemistest on olnud orkestri enda korraldatud täispikad kontserdid. Lisaks Tartu Ülikooli aulale – orkestri sagedaseim esinemiskoht – on üles astutud ka Vanemuise ja Pärnu kontserdimajades, Võru kultuurimajas Kannel, Paide kultuurikeskuses, Tallinna laululaval, Estonia Kontserdisaalis ja Tõrva kirikus. 2015. aasta suvel anti kontsert maailmanäitusel Eesti paviljonis Milanos.
TÜSO on oma tegevuse toetamise eest tänulik nii Tartu Ülikoolile kui Eesti Maaülikoolile.
2009. aastast ehk alates tegevuse taasalustamisest on orkestri peadirigent Lauri Sirp. Lauri Sirp seisab orkestri ees ka linna päeva galakontserdil, mis on eriline kontsert veel selle tõttu, et ühe loo ajal haarab peadirigent ka basskitarri.
Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimise erialal professor Kuno Arengu klassis ja 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal Jüri Alperteni klassis.
Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Peter Gülke meistrikursustel. Alates 1993. aastast on ta Teater Vanemuise dirigent. Ta on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi „Lucretia teotamine” kontsertettekannet.
Lauri Sirp on assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot tema Tartu kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel.
Vanemuises väljatoodud lavastused: Menotti „Telefon”, Massenet’ „Don Quijote” ja „Manon“, Verdi „Falstaff” ja „Rigoletto“, Humperdincki „Hansuke ja Greteke”, Händeli „Xerxes” ja „Acis ja Galatea”, Rossini „Abieluveksel”, Tšaikovski „Pähklipureja”, Raveli „Hispaania tund” ja „Boléro”, Lortzingi „Salakütt”, ballett Chopini muusikale „Chopiniana”, Minkuse „Quiteria pulm”, Mendelssohn-Bartholdy „Suveöö unenägu”, Adami „Giselle”, Offenbachi „Hoffmanni lood” ja „Orpheus põrgus”, Ábrahámi „Savoy ball”, Ehala „Nukitsamees”, Mozarti „Figaro pulm”, Purcelli „Haldjakuninganna”, “Õhtu Straussiga”, ballett “Kaunitar ja koletis” (Glazunovi, Turina, Arnoldi muusika).
Sirp on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo „Pajatsid”, Verdi „Traviata”, „Maskiball” ja „Trubaduur”, Puccini „Boheem”, „Tosca” ja „Madama Butterfly”, Rossini „Itaallanna Alžiiris” ja „Sevilla habemeajaja”, Mozarti „Haaremirööv” ja „Cosi fan tutte”, Tšaikovski „Jevgeni Onegin” ja „Uinuv kaunitar”, Prokofjevi „Romeo ja Julia” ja „Tuhkatriinu”, Bernsteini „West Side Story”, Griegi „Peer Gynt”, Donizetti „Maria Stuarda”, Massenet’ „Werther”, Lehári “Lõbus lesk”.
Ta on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga.
Lauri Sirp pälvis Eesti Teatriliidu muusikalavastuste aastapreemia 2006. aasta loomingu eest ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemia Britteni ooperi „Kruvikeere” esituse eest Birgitta Festivalil 2008. aastal.
Allikas: Vanemuise teatri kodulehekülg
TÜSO Tartu linna päeva koosseis:
I viiul Andri Annus*, Karoliina Kalda, Helena Kisand, Koidu Tani-Jürisoo, Lyudmyla Zaporozhtseva
II viiul Kadi Vaher*, Laura Danilas, Kadi Jürimäe, Juta Mähar-Laidus, Lehti Saag, Kamilia Ziganshina
Vioola Hanno-Mait Maadra*, Kristiine Järvan, Angela Kannukene, Helga Paulsen, Ott Vilson
Tšello Olga Raudonen*, Joanna Kurvits, Claus Lemmik, Kirke Roosaar, Rudolf Välja
Kontrabass Rena Selliov*
Flööt Anni Saarma*, Triinu Liis Kelder
Oboe Birgit Kägu*, Kairi-Liis Roonurm
Klarnet Anni Ritson*, Oto Tuul
Fagott Robert Davis*, Johanna Tuvi**
Trompet Sven Bogdanov*, Rauno Saidla
Metsasarv Tarmo Leheste*, Hannes Metssalu**
Tromboon Gunnar Pettaig*, Artur Kiik**
Löökriistad Ilmar Varjun**, Kert Kotkas**
Klaver Anu Sihv
* rühma kontsertmeister
** mittekoosseisulised lisajõud
Tartu linna päeval toimub üks kontsertkohtumine, mida külastab kahtlemata keskmisest kirjum publik.
Nimelt kohtuvad linnakodaniku muuseumi sisehoovis 29. juunil kell 15 zoosemiootik ja etoloog Aleksei Turovski ning kitarrimängija Priit Peterson. Aleksei mõtteid kõlavast loomariigist ning Priidu romantilisel kitarril esitatavaid ooperipopurriisid oodatakse lahkelt kuulama ka lemmikloomi.
Aleksei Turovski avab huvitavaid tagamaid: „Madudega näiteks ei ole üldse mõtet sel päeval muuseumi sisehoovi tulla. Neil ei ole keskkõrva ning nad võivad Priidu kaunist mängu hoopis solvanguna võtta.”
Küll aga oodatakse kontsertkohtumisele kõiki teisi viisakat käitumist valdavaid ja suhtlemist nautivaid tegelasi koos omanikega. Selliseid keskmiselt kompaktseid… Lemmiku kaalupiiriks on 70 kilo, tegemist ei ole just väga suure sisehooviga.
Aleksei Turvoski on ka parasitoloog. Priit Petersonil lõppes sellel kevadel teine õppeaasta Elleri muusikakooli klassikalise kitarri erialal.
Prii sissepääs.
Kontsert „Puhas klassika”
Mitte igas linnas ei ole üheksa koosseisulise solistiga ooperiosakonda.
Kolm Vanemuise solistidest – sopran Karmen Puis, metsosopran Valentina Kremen, bass Märt Jakobson – ja bariton Tamar Nugis annavad ooperile pühendatud linna päevale avalöögi kell 12 Jaani kirikus.
Kontserdi nimeks on „Puhas klassika”, soliste saadab klaveril kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp.
Tõelised ooperisõbrad, te ei saa sellelt muusikaliselt kohtumiselt puududa.
Kontsert on tasuta, teretulnud on annetused kirikule.
„Head ööd, Tartu!” vaskpuhkpilliminutid
Kõik esinemised ei ole tavapärased. Mõnel esinemisel ei ole tavapärane ei esinemiskoht ega kellaaeg.
Tartu linna päeval 29. juunil ronivad sõbrad tromboonimängija Toomas Vana ja trompetist Neeme Ots Jaani kiriku torni, kust soovitakse tartlastele head ööd ja kena kojujõudmist kell 23.59.
Otse sündmuskohal saavad peeterpaulipäeval nende mängu nautida Jaani kiriku torni kellad Peetrus ja Paulus.
Teie, tartlased, kogunege vaskpuhkpilliminutite paremaks kuulamiseks kiriku raekoja platsi poolsesse külge.
Toomas Vana alustas trombooniõpinguid 11-aastaselt Neeme Saare juures.
Alates 2005. aastast jätkusid õpingud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Priit Sonni trombooniklassis, mille Toomas lõpetas kiitusega. 2009. aastal astus Toomas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse (EMTA), kus jätkas trombooniõpinguid Andres Kontuse juures. Alates 2011-ndast aastast õpib Toomas Sibeliuse Akadeemias Soomes Teppo Alestalo käe all. 2015. aastal lõpetas ta bakalaureuseõpingud ning jätkab samas magistrantuuris.
Toomas Vana on saavutanud edu keskastme muusikakoolide vahelisel konkursil (2008, 2009 – I preemia; 2007 – III preemia) ning Eesti interpreetide konkursil 2008 (III preemia).
2016. aastal valiti ta osalema Düsseldorfis toimuval konkursil „The Aeolus International Competition for Wind Instruments”. Lisaks sellele on ta osa võtnud ERSO, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Soome Rahvusooperi Sümfooniaorkestri, Turu Filharmoonia Sümfooniaorkestri, Soome Raadio sümfooniaorkestri, Helsinki Filharmoonia Orkestri ja Euroopa Noorte Brassi tööst.
Toomas on osalenud mitmetel meistrikursustel (Jonas Bylund`i, Frederic Belli, Juan Carlos Matamorose jt.) Aastal 2010 osales Toomas Mediterranean Chamber Brassi meistrikursusel Võrus. 2012. suvel osales ta ITF-il (International Trombone Festival) Pariisis.
Neeme Ots alustas trompetiõpinguid 6-aastaselt oma isa dots. Aavo Otsa käe all. Aastal 2007 astus ta Sibeliuse Akadeemiasse (Soome), kus õppis Pertti Kulku, Touko Lundelli ja Simo Rantaneni käeall. 2011. aastal lõpetas ta bakalaureuseõpingud ning jätkab samas magistrantuuris (prof. Simo Rantanen), kus Erasmuse programmi raames täiendas end aastal 2013 Madriidis (Conservatory Superior de Musica de Madrid, prof. Enrique Rioja-Liz).
Neeme Ots on pälvinud auhinnalisi kohti mitmetel rahvuslikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ning täiendanud end Johann Ganschi, Maurice André, Reinhold Friedrichi, Neeme Birki, Manuel Blanco Gómez-Limoni, Adan Delgado Illada, Bo Nilssoni, Gabriele Cassone, Jury Bolshianovi, Ernesto Chulia jt meistriklassides. Ta on esinenud Eesti Kontserdi kammermuusikakontsertidel koos lauljate Ruzanna Nahapetjani, Margarita Voitese, Atlan Karpi, Mati Palmi, Urmas Põldma ja Andres Kösteriga. Neeme Ots on soleerinud Tallinna Kammerorkestri, Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri, Poola Kammerfilharmoonia ja Narva Linnaorkestri ees.
Ta on olnud trompetirühma kontsertmeister mitmetes mainekates noorteorkestrites: Maailma Noorte Puhkpilliorkester, Saksa-Skandinaavia-, Balti Noorte- ja Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkester. Nimetatud orkestritega on ta esinenud sellistes kontserdisaalides nagu Emirates Palace Abu Dhabis, Helsingi Finlandia-Talos ja Musiikkitalo suures saalis, Berliini Filharmoonias jpt.
Ots on korduvalt osalenud Hispaania Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Madriidi Filharmoonia Sümfooniaorkestri, European Royal Ensemble ja Kremerata Baltica Kammerorkestri töös. Ta on teinud koostööd mitmete väljapaistvate dirigentidega (Jukka-Pekka Saraste, Kristjan Järvi, Leif Segerstam, Mikko Franck, Markus Lehtinen jt.). Lisaks on Neeme Ots esinenud Rahvusvahelistel Trompetipäevadel, Võru Vaskpillipäevadel, Tallinna Kammermuusika Festivalil, Eesti Kontserdi projektis „Young Talents” ning Tallinn Music Week’i raames.
Johan Randvere kontsert „Pianistide rõdul”
Rüütli 14, õhulise üldmõjuga 4-korruselise hoone (nagu mälestist registris poeetiliselt kirjeldatakse) II korruse rõdul seab end Tartu linna päeval kell 16 kontserti andma pianist Johan Randvere.
Kuidas nii kauni rõdu puhul teisiti saakski – pisut on sellel klaverikontserdil kohal ka hoone projekteerija Arnold Matteus, kes oli Tartu linnaarhitekt ja peaarhitekt katkestusega aastatel 1926–1960. Ehk kokku siis suisa kaks andekat meest – arhitekt Matteus ja pianist Randvere.
Jääge kuulama, kiire ootab natuke!
Randvere alustas klaveriõpinguid seitsmeaastaselt Võru Muusikakoolis, õpetajaks Merike Kapp ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis, õpetajateks Marja Jürisson ja professor Ivari Ilja.
2009. astus ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse professor Ivari Ilja klaveriklassi ning pälvis 2012. aastal bakalaureusekraadi. Praegu jätkab Johan õpinguid Milano G. Verdi nimelises konservatooriumis professor Valerio Premuroso klaveriklassis.
Johan Randvere on edukalt osalenud rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel:
konkurss „Klaviermusik” Vilniuses 2008 (I koht),
Eesti pianistide konkurss 2008 (finalistidiplom),
konkursi „Con Brio 2008” finalist, EPTA konkurss Belgias 2010 (II koht),
noorte Muusikute konkurss Catanias 2012 (I koht ja Grand Prix),
noorte Muusikute konkurss „Luciano Luciani” 2013 (III koht),
pianistide konkurss „Coop” 2013 (II koht).
Konkursil „Con Brio 2010” saavutati trioga „Con Brio Trio” finaalis publikupreemia ja Holland Music Sessioni eripreemia.
Johan Randvere on andnud kontserte Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias, Valgevenes, Soomes ja Hollandis. Ta on esinenud koos ERSO-ga, Läti Riikliku Sümfooniaorkestriga, Tallinna Kammerorkestriga, Maladjetšna Sümfooniaorkestriga, Vanemuise Sümfooniaorkestriga, Valgevene Raadio Sümfooniaorkestriga, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestriga.
Johan osales ka telekonkursil „Klassikatähed 2013”. 2014. aastal pärjati Randvere tiitliga „Noor Muusik 2014”.
Ta on olnud Klassikaraadio Klassikahommiku saatejuht.
Allikas: Wikipedia
„Pianistide rõdu”
Heino Elleri nimeline muusikakool kuulub Tartu juurde nagu Toomemägi või Vanemuine – lahutamatult.
Kui te linna päeval Rüütli tänaval kõndides äkki ühelt rõdult klaverimängu kuulete, võite oma kõrvu uskuda küll. Gildi-Rüütli nurgal, linnaarhitekt Arnold Matteuse projekti järgi 1937. aastal ehitatud kauni hoone II korruse rõdul tegutseb sellel päeval „Pianistide rõdu”.
See rõdu on 29. juunil ajavahemikus 13.00–14.45 mehitatud noorte andekate pianistidega Elleri muusikakoolist. Kitsaid olusid trotsivad ja teile musitseerivad linna päeval Marten Mõru, Elina Tšertsel, Liisa-Maria Marrandi, Sven-Sander Šeštakov.
Jääge kuulama, kiire ootab natuke!
Kevadel 2016 õppis Elleri muusikakooli klaveriosakonnas 16 õpilast (keskastme kutseõppes) ning koolis töötab 10 klaveriõpetajat (noorteosakond ja keskaste kokku).
Elleri-kooli klaveri eriala on lõpetanud näiteks Olav Roots, Mall Sarv, Ago Russak, Laine Mets, Eugen Kelder, Helju Tauk, Ene Arro, Enn Seep, Epp Hansberg, Anu Antzon, Raimo Kangro, Kersti Sumera, Nata-Ly Sakkos, Urmas Taniloo, Tiina Konks, Imbi Tarum, Kadri Leivategija, Tanel Joamets, Jaanika Rand-Sirp, Ele Sonn, Liina Kütt-Wuorela, Andres Mutso, Liina Lill, Taavi Kerikmäe, Ebe Müntel, Jorma Toots.
Töötuba „Muusika markidel”
Postmark kui üks riigi sümboleid kannab oma maa sõnumit.
ERMi Postimuuseumis uuritakse linna päeval, kui palju muusikat leidub muuseumi postmarkidel, peetakse muusikamargi avastajate edetabelit ning ärgitatakse lahendama muusikaga seotud ülesandeid.
Töötoas „Muusika markidel” saab kaasa lüüa terve päeva ehk ajavahemikus 11–18.
Suursaadiku ja solistide ooperilodi
Riikide-linnade vaheliste heade suhete juured on tihti kultuuris kinni.
Suur Tartu ja ooperisõber Itaalia suursaadik Marco Clemente ei väsi ooperist vaimustumast ning Tartut kiitmast. Ka tema tuleb linna päeval külla – ta on võtnud vastu kutse olla kapteniks hilisõhtusel ooperilodjal, mis väljub jõekohvik Sisevete Saatkond juurest kell 23.
Suursaadikule sekundeerivad lodjasõidul otse linna päeva galakontserdi lavalt pardale asuvad sopran Maria Listra ning tenor Rasmus Kull (Teater Vanemuine).
See saab olema järjekordne linna päeva ooperisümbioos – kohtuvad Itaalia ja Eesti, teoreetikud ja praktikud.
Muusikasõbrad mõistavad üksteist küll pea kõigis keeltes, aga olge palun informeeritud, et selle rahvusvahelise lodjasõidu põhiliseks töö- ja jutuajamiskeeleks on 29. juunil inglise keel (kui mõned bravo-hüüded välja arvata).
Lodjasõit kestab umbes poolteist tundi.
Piletid 12/8 € Piletilevist.