“Jah, Karl Luik oli meie vanaisa!” saavad tänapäeval uhkusega öelda kunagise Tartu linnapea järeltulijad. Tänasel Tartu linna päeval Vanemuise pargi tiigi kaldal avatud ausammast peavad nad justkui vanaisa põranda alt välja toomiseks. Ka praegune Tartu linnapea Urmas Klaas nentis oma kõnes, et Tartu linn ja tartlased on ausamba 1920-1934 aastatel Tartu linnapea olnud Karl Luigele ammu võlgu. “Oleme võlgu ka selle, et tõsta meie teadvusse ja lugude varamusse Tartu ühe kuulsama tegudemehe Karl Luige nimi ja kõik see, mida ta vabadussõjajärgse Tartuga ette võttis ja kuidas Tartust sai see, millena me teda täna tunneme või ka ära unustanud oleme,” kõneles Klaas.

Karl Luik pidas linnapea ametit Tartus 14 aastat ning tema südameasjaks oli turuplatside linna muutmine Euroopalikuks linnaks ehk just Luik on Tartu olemust ja välimust läinud sajandi linnapeadest enim mõjutanud. Just tema ametiajal kujundati Tartu välisilmet ja loodi palju sellist, millest tänaselgi päeval palju alles on ja mis uute hingetõmmetega toimivad. “Linna veevärk, ühistransport, tänavate korrashoid, jõeäärte korrastamine, puhkealade loomine ja nii edasi,” loetles Klaas oma kunagise kolleegi loodut ja julgustas tartlasi rohkem kaasa rääkima linnaga seonduvas ja linnakodanikuks olemises.

“Tartu linna kodanikuna tean ma hästi, et mäletades selle linna suuri tegudeinimesi ja nende suuri tegusid nähtavale tõstes virgub ka meie suur Tartu lugude meel ja võimalik, et homme saavad kõhklejadki endamisi öelda – ma armastan Tartut, ma armastan tartlasi,” kostis kruus.

Karl Luik sündis 1883. aastal Valgamaal, õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. 1920 – 1934 töötas ta linnapeana ehk Karl Luik oli üks kauem Eestis ametis olnud linnapeadest. 1934-1940 oli ta Tartu linnapea abi ja haridusosakonna juhataja.

Karl Luik oli juhtiv tegelane Vanemuise seltsis, Noorte Kotkaste Tartu Malevas, Kaitseliidus, ta oli Tartu Rotary Klubi asutajaliige ja EÜSi liige.

Karl Luik arreteeriti 1945. aasta märtsis ja saadeti viieks aastaks Tjumeni oblastisse asumisele. Ta suri 1948. aastal Tobolskis.

Kunagise linnapea ausamba avas koos linnapea Urmas Klaasiga Karl Luige tütrepoeg Juha Porila, kohal oli ka teisi endise Tartu meeri sugulasi.

Karl Luige monumendi autorid on skulptor Tõnis Paberit ja arhitekt Uku Põllumaa, kivitöid tegi Rein Karus ja pronksi valas Bruno Kadak.

Vaata galeriist pilte ausamba avamisest.

Allikas: Linnaleht