29. juuni „Muusikalised päevapakkumised”

Pasta alla Norma

Sitsiiliast pärit suvine Pasta alla Norma, taimetoitlaste üks lemmikuid, võlgneb oma nime heakskiiduhüüatusele ja Vincenzo Bellini kuulsale ooperile „Norma” (1831). Bellini „Norma” eduga hästi kursis, hüüatanud näitekirjanik Nino Martoglio ühel õhtusöögil toitu serveerinud majaperenaisele järgmist: „Signora Saridda, questa pasta e’ una vera Norma!” (Proua Saridda, see roog on ju kui üks tõeline Norma!)
Hüüatus sattus mitmesse ajalehte ja roog sai selle nime all kiiresti tuntuks.

Pasta alla Normas kohtuvad tomatikaste, praetud baklažaan, ricotta ja värske basiilik. Puhas klassika… (Just sellist nime kannab ka Tartu linna päeval kell 12 Jaani kirikus algav kontsert.)

Kanafilee à la Berlioz

Oma kuulsaid teoseid armastas kuulus Hector Berlioz kirjutada kohvikutes ja restoranides. Näiteks kuulsas Café de Paris`s.
Kana armastas ta ka. Rooga olevat talle ja Honoré de Balzacile kindlasti serveeritud 12. oktoobril 1838, kui nad tähistasid Berliozi ooperi „Benvenuto Cellini” esietendumist.
Pärast helilooja surma kinnistus toidu nimi helilooja auks.

Kanarind à la Berlioz: kana, muna, vahukoor, artišokk…

 

Teise maailmasõja eelsesse aega ulatuva ajalooga orkester sündis oma praegusel kujul 2009. aastal. Taassünni eestvedajateks olid Tartu Ülikooli tollane rektor Alar Karis ja MTÜ Tartu Üliõpilasmaja juht Kulno Kungla.

Orkestri repertuaari kuulub nii klassikalist kui filmimuusikat ning spetsiaalselt TÜSO tarvis kirjutatud uudisloomingut. Kui üksikud professionaalsed muusikud, kes on enamasti pillirühmade kontsertmeistrid, välja arvata, on TÜSO harrastuskollektiiv. Proove tehakse esmaspäeviti Tartu Ülikooli aulas, kuhu toob rõõm koos musitseerimisest, aga ka peadirigendi muhe huumorimeel.

Orkester on viimastel aastatel esinenud keskmiselt kaheksa korda aastas, pooled esinemistest on olnud orkestri enda korraldatud täispikad kontserdid. Lisaks Tartu Ülikooli aulale – orkestri sagedaseim esinemiskoht – on üles astutud ka Vanemuise ja Pärnu kontserdimajades, Võru kultuurimajas Kannel, Paide kultuurikeskuses, Tallinna laululaval, Estonia Kontserdisaalis ja Tõrva kirikus. 2015. aasta  suvel anti kontsert maailmanäitusel Eesti paviljonis Milanos.

TÜSO on oma tegevuse toetamise eest tänulik nii Tartu Ülikoolile kui Eesti Maaülikoolile.

 

2009. aastast ehk alates tegevuse taasalustamisest on orkestri peadirigent Lauri Sirp. Lauri Sirp seisab orkestri ees ka linna päeva galakontserdil, mis on eriline kontsert veel selle tõttu, et ühe loo ajal haarab peadirigent ka basskitarri.

Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimise erialal professor Kuno Arengu klassis ja 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal Jüri Alperteni klassis.
Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Peter Gülke meistrikursustel.  Alates 1993. aastast on ta Teater Vanemuise dirigent. Ta on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi „Lucretia teotamine” kontsertettekannet.
Lauri Sirp on assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot tema Tartu kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel.

Vanemuises väljatoodud lavastused: Menotti „Telefon”, Massenet’ „Don Quijote” ja „Manon“, Verdi „Falstaff” ja „Rigoletto“, Humperdincki „Hansuke ja Greteke”, Händeli „Xerxes” ja „Acis ja Galatea”, Rossini „Abieluveksel”, Tšaikovski „Pähklipureja”, Raveli „Hispaania tund” ja „Boléro”, Lortzingi „Salakütt”, ballett Chopini muusikale „Chopiniana”, Minkuse „Quiteria pulm”, Mendelssohn-Bartholdy „Suveöö unenägu”, Adami „Giselle”, Offenbachi „Hoffmanni lood” ja „Orpheus põrgus”, Ábrahámi „Savoy ball”, Ehala „Nukitsamees”, Mozarti „Figaro pulm”, Purcelli „Haldjakuninganna”, “Õhtu Straussiga”, ballett “Kaunitar ja koletis” (Glazunovi, Turina, Arnoldi muusika).

Sirp on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo „Pajatsid”, Verdi „Traviata”, „Maskiball” ja „Trubaduur”, Puccini „Boheem”, „Tosca” ja „Madama Butterfly”, Rossini „Itaallanna Alžiiris” ja „Sevilla habemeajaja”, Mozarti „Haaremirööv” ja „Cosi fan tutte”, Tšaikovski „Jevgeni Onegin” ja „Uinuv kaunitar”, Prokofjevi „Romeo ja Julia” ja „Tuhkatriinu”, Bernsteini „West Side Story”, Griegi „Peer Gynt”, Donizetti „Maria Stuarda”, Massenet’ „Werther”, Lehári “Lõbus lesk”.
Ta on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga.
Lauri Sirp pälvis Eesti Teatriliidu muusikalavastuste aastapreemia 2006. aasta loomingu eest ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemia Britteni ooperi „Kruvikeere” esituse eest Birgitta Festivalil 2008. aastal.

Allikas: Vanemuise teatri kodulehekülg

TÜSO Tartu linna päeva koosseis:

I viiul Andri Annus*, Karoliina Kalda, Helena Kisand, Koidu Tani-Jürisoo, Lyudmyla Zaporozhtseva
II viiul Kadi Vaher*, Laura Danilas, Kadi Jürimäe, Juta Mähar-Laidus, Lehti Saag, Kamilia Ziganshina
Vioola Hanno-Mait Maadra*, Kristiine Järvan, Angela Kannukene, Helga Paulsen, Ott Vilson
Tšello Olga Raudonen*, Joanna Kurvits, Claus Lemmik, Kirke Roosaar, Rudolf Välja
Kontrabass Rena Selliov*
Flööt Anni Saarma*, Triinu Liis Kelder
Oboe Birgit Kägu*, Kairi-Liis Roonurm
Klarnet Anni Ritson*, Oto Tuul
Fagott Robert Davis*, Johanna Tuvi**
Trompet Sven Bogdanov*, Rauno Saidla
Metsasarv Tarmo Leheste*, Hannes Metssalu**
Tromboon Gunnar Pettaig*, Artur Kiik**
Löökriistad Ilmar Varjun**, Kert Kotkas**
Klaver Anu Sihv

---

* rühma kontsertmeister
** mittekoosseisulised lisajõud