Laureaadid avalikustatakse 14. veebruaril Eesti Rahva Muuseumis toimuval pidulikul tseremoonial.

“2016. aasta oli kultuurivaldkonnas hea aasta, ettepanekud olid väga sisulised ja komisjoni töö ei olnud lihtne,“ ütles komisjoni esimees abilinnapea Tiia Teppan.

Tartu Kultuurikandja 2016 nominendid on:

• kultuurisündmuse kategoorias: näitus „Elmar Kits. 1966“ Tartu Kunstimajas, rahvusvaheline valgus- ja valguskunstifestival Tartu Valgus ehk TAVA 2016, Tartu linna päev 2016 – Ooperisümbioos;
• teose looja kategoorias: skulptor ja installatsioonikunstnik Jevgeni Zolotko, animatsioonirežissöör ja kunstnik Roland Seer, kirjanik Meelis Friedenthal;
  kutselise koosluse kategoorias: Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Suveteatri Selts, Vanemuise sümfooniaorkester;
• harrastusliku koosluse kategoorias: Mittetulundusühing Lauluaed, Linnafestivali UIT meeskond, Tartu Ülikooli kammerkoor;
  noore kultuurikandja kategoorias: kitarrist Paul Neitsov, urbanist ja linnaruumi festivalide ning projektide korraldaja ja kuraator Kadri Lind, kirjandusuurija ja tõlkija ning kirjandussündmuste korraldaja Kaisa Ling;
• kultuurikorraldaja kategoorias:  Voronja galerii korterinäituste meeskond Kaili Kask ja Raul Oreškin, Elektriteatri meeskond Andres Kauts, Elo Vilks ja Mihkel Salk,  autorilaulufestivali „Lehesaju muusika“ ellukutsuja ja korraldaja Ljudmilla Mesropjan;
• kultuurikajastaja kategoorias: Klassikaraadio vastutav toimetaja Liina Vainumetsa, Eesti Rahvusringhäälingu mittekoosseisuline kaastöötaja ja Klassikaraadio saate Delta juht Hedvig Lätt, kunstikriitik Kaire Nurk;
• uustulnuka kategoorias: Tartu Ülikooli kammerkoori 45. aastapäeva tähistava etenduse „Südamepeitjate planeet“ lavastaja Jaanus Tepomees,  rahvusvahelise valgus- ja valguskunstifestivali Tartu Valgus ehk TAVA 2016 meeskond, kirjandusürituste sarjade „Utoopiline salong“ ja „Kohtumine literaadiga“ korraldajad Siim Lill ja Rauno Alliksaar.    Rahvakultuuri kandja ja kultuurisõbraliku ettevõtte kategoorias valis komisjon välja ühe nominendi, kes valiti ühtlasi ka laureaadiks.

Kultuurikandja on Tartu linna tänu- ja tunnustuspreemia neile isikutele ja kollektiividele, kes on möödunud kalendriaastal märkimisväärselt edendanud Tartu kultuurielu.

Kultuurikandjatele annab Tartu linnapea Urmas Klaas 14. veebruaril toimuval tseremoonial üle tänukirja, rahalise preemia ning Kadri Toomi loodud kunstiteose.

Ettepanekute seast tegi valiku komisjon koosseisus: abilinnapea Tiia Teppan; Genialistide Klubi programmijuht Henri Roosipõld, kultuurikorraldaja Ants Johanson, SA Eesti Teatrifestival juhataja Maarja Mänd, kultuurikajastaja Agnes Joala, Eesti Trükimuuseumi direktor ja Tartu Linnaresidentuuri korraldaja Lemmit Kaplinski, rahvakultuuriekspert Riho Leppoja, Tartu Kunstikooli direktor Kadi Kreis, Müürilehe kirjandus- ja uudistetoimetaja Maia Tammjärv ja Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna ning kultuuriteenistuse juhataja Marleen Viidul.

Lisainfo: abilinnapea Tiia Teppan, tel 736 1223, 527 0122.

Tartu Linnavalitsuse pressiteade
2.02.2017

The post 2016. aasta Tartu Kultuurikandja nominendid on selgunud appeared first on Tartu linna päev 2016.

Loe edasi Tartu Postimehest

Allikas: Tartu Postimees

The post Ooper täitis vanalinna rahvaga appeared first on Tartu linna päev 2016.

Allikas: Tartu Postimees

The post Ooperisümbioos: Curly Strings, Simo Breede ja Rasmus Kull Sisevete Saatkonnas appeared first on Tartu linna päev 2016.

Allikas: Tartu Postimees

The post Tartu linna päeva galakontsert appeared first on Tartu linna päev 2016.

Karl Luik pidas linnapea ametit Tartus 14 aastat ning tema südameasjaks oli turuplatside linna muutmine Euroopalikuks linnaks ehk just Luik on Tartu olemust ja välimust läinud sajandi linnapeadest enim mõjutanud. Just tema ametiajal kujundati Tartu välisilmet ja loodi palju sellist, millest tänaselgi päeval palju alles on ja mis uute hingetõmmetega toimivad. “Linna veevärk, ühistransport, tänavate korrashoid, jõeäärte korrastamine, puhkealade loomine ja nii edasi,” loetles Klaas oma kunagise kolleegi loodut ja julgustas tartlasi rohkem kaasa rääkima linnaga seonduvas ja linnakodanikuks olemises.

“Tartu linna kodanikuna tean ma hästi, et mäletades selle linna suuri tegudeinimesi ja nende suuri tegusid nähtavale tõstes virgub ka meie suur Tartu lugude meel ja võimalik, et homme saavad kõhklejadki endamisi öelda – ma armastan Tartut, ma armastan tartlasi,” kostis kruus.

Karl Luik sündis 1883. aastal Valgamaal, õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. 1920 – 1934 töötas ta linnapeana ehk Karl Luik oli üks kauem Eestis ametis olnud linnapeadest. 1934-1940 oli ta Tartu linnapea abi ja haridusosakonna juhataja.

Karl Luik oli juhtiv tegelane Vanemuise seltsis, Noorte Kotkaste Tartu Malevas, Kaitseliidus, ta oli Tartu Rotary Klubi asutajaliige ja EÜSi liige.

Karl Luik arreteeriti 1945. aasta märtsis ja saadeti viieks aastaks Tjumeni oblastisse asumisele. Ta suri 1948. aastal Tobolskis.

Kunagise linnapea ausamba avas koos linnapea Urmas Klaasiga Karl Luige tütrepoeg Juha Porila, kohal oli ka teisi endise Tartu meeri sugulasi.

Karl Luige monumendi autorid on skulptor Tõnis Paberit ja arhitekt Uku Põllumaa, kivitöid tegi Rein Karus ja pronksi valas Bruno Kadak.

Vaata galeriist pilte ausamba avamisest.

Allikas: Linnaleht

The post Äsjaavatud skulptuur toob Tartu kunagise meeri Karl Luige põranda alt välja appeared first on Tartu linna päev 2016.

Kell 12 tänati raekojas kauneimate kodude omanikke ja anti üle Tartu medalid, kell 14 avati kunagise Tartu linnapea Karl Luige monument Vanemuise pargis, kell 15 kinnitati malesuurmeister Paul Kerese kunagisele elumajale Kastani 17 mälestustahvel ning kell 16 tänati Salemi kirikus kuldseid pulmapaare.

Linna päeva lõpetas galakontsert – suvisel raekoja platsil kohtusid solistid, Tartu Ülikooli sümfooniaorkester, dirigent Lauri Sirp ning armastatud aariad.

Vaata pildigaleriid siit

Allikas Õhtuleht

The post Tartus tähistati suurejooneliselt linna päeva appeared first on Tartu linna päev 2016.

Lauljanna Maria Listra vastas pikemalt mõtlemata, et tema lööks meeleldi šampanjapokaali kokku või jooks head proseccot koos Giuseppe Verdiga.

“Verdi oli suurepärane ja hea inimene, kes lõi nii palju ilusaid oopereid ja annetas raha ka näiteks haiglate ehitamiseks. Ma armastan häid inimesi,” lausus Listra, kelle lemmikooper ongi Verdi “La Traviata”.
“Ma ütleksin talle lihtsalt, et ma armastan teda,” naeratas lauljanna.

Maria Listra ja Rasmus Kull arutlesid ooperi üle ja rääkisid oma lemmikutest Tartu linna päeva lõpetuseks korraldatud südaöisel lodjasõidul Emajõel koos Itaalia suursaadiku Marco Clementega.

Allikas: Õhtuleht

The post Maria Listra: jooksin meeleldi šampanjat koos Giuseppe Verdiga appeared first on Tartu linna päev 2016.

“Minu lapsepõlves ei olnud nutitelefone ega internetti ning me pidime endale teist ajaviidet leidma. Olin umbes kümneaastane, kui kuulsin Puccini “Boheemi” lindistust ning sellest ajast saati on mu ooperivaimustus kasvanud,” rääkis Clemente oma kokkupuutest ooperiga.

Suursaadik andis lodjaga Emajõele seilama tulnud ooperihuvilistele soovitusi ooperiga sõbraks saamiseks ning rääkis pikemalt maailma enimmängitud ooperist, Giuseppe Verdi “La Traviatast”. Ta lausus, et ooperit aitab mõista selle keele tundmine ehk enne ooperi vaatama minekut võiks konkreetse teose kohta võimalikult palju infot uurida.
Marco Clemente pidas ooperist loengu oma sünnipäeval ning selle äramärkimiseks laulsid lodjale tulnud talle eestikeelse sünnipäevalaulu. “Oodake, ma pean seda filmima, muidu keegi ei usu mind,” oli suursaadik toimuva üle rõõmus.

Veidi enne kella ühte öösel lõppenud lodjasõidult lahkusid kõik rahulolevatena.

Allikas: Õhtuleht

The post Itaalia suursaadik rääkis südaöisel lodjasõidul ooperist appeared first on Tartu linna päev 2016.

Vaata saadet

Allikas: Reporter

The post Ooperiartistid õpetavad eestimaalasi ooperit armastama appeared first on Tartu linna päev 2016.

Vaata saadet

Allikas: Reporter

The post Tartu linna päeval jagus pidulikkust nii raekotta kui parkidesse appeared first on Tartu linna päev 2016.